Kausside avastamine

2007. aasta sügisel käisid tehase praegused omanikud Setomaa ja Võromaa piiril seenemetsas. Oldi seal ennegi käidud, kuid eelnevatel kordadel ei olnud märgatud tillukest, ilma akendeta, ositi sissevajunud katusega maja – üks kööktuba ja köögiukse taga laut. Sel korral jäi see nende teele ning pisut ümbrust uurides otsustati siseneda.

Viimne asukas oli sellest hoonest lahkunud juba aastakümnete eest, jättes maha endast kasina mööbli, plekk-karbi täie münte ja lagunenud pliidi äärel kaks kaussi. Need olid ülekuti, pikkade kasutusaastate tõttu rasvast läbi imbunud seto kausid – just need, mida omal ajal potisetud vankritega rännates kaltsude ja vanapaberi vastu vahetasid.

Saamislugu

2009. aasta alguses oli mõte taas-avada Võrumaa kauges nurgas vana savitööstus, mis teadaolevalt sai asutatud Tsooru (toonane Fierenhof) parunihärra poolt juba 1905. aastal (mõnede allikate kohaselt juba 1895. aastal). Läbi aegade on selles savitööstuses toodetud telliseid, põllutorusid, katusekive ja lillepotte. Neid viimaseid eriti pikalt, kuid tehase praegustele omanikele  teadaolevalt pole tehases toodetud tarbekeraamikat.

2007. aastal leitud seto kausside taaselustamine oli enam kui reaalne, sest tööstuse vana sisseseade ja ahjud ootasid töö tegemist ning mõned inimesedki, kes aastakümneid on tööstuses töötanud, olid alles. 2009. aasta kevadel võeti käsile kohalikku päritolu savi, appi endised tehase töötajad ja aastasaja jooksul kogutud teadmised nii savi vormimisest kui ka glasuurimisest. Esimese Seto kausi sünniks kulus mitu kuud, palju tööd õige savisegu leidmiseks ning õige vormi andmiseks, rida pettumusi glasuuri otsingul jm ebaõnnestumisi. Kõige suuremaks kuluks osutus üks ahi, mis esimesel korral kohe maha põles, sulatades hunniku kausse olematuks ning mille võlv samuti sisse kukkus.

Siiski kandis järjepidev töö lõpuks vilja ning pikalt kestnud katsetused vormusid tõeliseks rõõmuks! Seto kauss sai selline nagu ta on mitmeid aastakümneid olnud: lihtsa vormiga, puhtast savist ning sisemine pind glasuuritud. Täpselt nii nagu tunnevad teda meie vanavanemad, nii nagu oleme oma vanaemade laual neid näinud sööjaid ootamas!